[21. mai]

Ateena, Ag. Sofia

Yritan nyyd korvata kuidagi vahelej2etud p2eva - eile oli v222ga sisutihe p2ev.

Kuna rannam6nude rajoon Glyfada on meie ajutisest kodust p2rist kaugel (yle 12 km), otsustasime me loobuda p2evitamism6ttest. Mida meil ikka siin laup2eval teha, t88paberite vormistamisega ei siin n2dalavahetusel tegeleda.
Maarja pealek2imisel suundusime Akropolise suunas. Ta tahtvat j2lle seda n2ha. Kuigi mina oleksin selle hea meelega vahele j2tnud, sest mis seal ikka uut vaadaya kui kord k2idud. Ainis, mis muutub, on koha vanus/iidsus.
M6tlesin lasta Maarjal meid kohale viia. Muidugi pani ta kohe peatusega m88da:P Monastiraki asemel tahtis Syntagmas v2lja minna. Kohe n2ha, et v66ras inimene siin mail:)) (seda r22gib teile p6line kreeklanna).
Enivei, nagu arvata oli, oli Akropolis endine. Tee yles on kurnav, eriti igasuguste tylitavate 'kaupmeeste'(liiga viisakas s6na nende kirjeldamiseks, siit ka midagi jutum2rkida taolist) p2rast. Yleval on endiselt templite ja kivide rusud. Tegime pilte, p2evitasime, saime randid.
Nii, j2rgmisena ostsime vene ajalehe 'Afini&Ellas' ning helistasime paarile telefoninumbrile. Meie soov polnud muidugi minimarketisse t88le saada v6i mesa'na perre minna. Ma tegin seda pigem kohustusetundlikusest, et mitte kiruda ennast laiskusest ja asjalikkuse puudumises.

Muideks! Ateenas on ka Subway kiirs88gikoht, mulle eelnevalt tuttav UK-st. See ei t2henda muidugi seda, et nad on kloonitud nagu McDonalds ja peaaegu identsed yle maailma. Minu pettumuseks oli k6ik v2ga teistmoodi ja v2ga halvasti. 2rge minge sinna.

See oli v2ikeseks vahepalaks, nyyd suundume tagasi esiplaanile. P2rast Monastirakit suundusime me sadamatepiirkonda. Istusime pingil p2ikese k2es ja j2lle tekitasime rante, tegime aja prajaks enne kohtumist j2rgmise t88andjaga. Kui me kohale j6udsime, palus ta telefoni teel ajapikendust 1,5 h ja siis hilines veel 25 minutit. Arvake 2ra, kas Tanja oli pissed off. Maarja on selles m6ttes tolerantsem. Hea seegi, muidugi ma oleks vist plahvatanud.
Igaljuhul tasus ootamine ennast 2ra. Austraalias yles kasvanud 2rimees osutus 5+ inimeseks. J2rgmise n2dala keskel algab meil umbes n2dalane katseperiood ja kui see l2heb kenasti, oleme me kindlustatud t88ga ja elamisega t88koha l2hedal. Tegu on siis baarit88ga, kus klientideks on peamiselt luksuslike paatide omanikud ja reisijad - ehk siis t88 koorekihiga.
Muidugi meeldis mulle see teine koht ka, millest eelneval t22kisime, aga seal n6utakse karmilt dokumente. Paul aga m6istab meie situatsiooni ja teab teiste t88tajate kogemustest, kui peaaegu v6imatu nende hankimine on. "U can give a try" 8eldi meile soovist ajada paberid 2ra.

P2rast eriti vabas 6hkkonnas intervjuu l6ppemist viis ta meid oma bike'ga metroopeatusse 2ra. Kas ma olen juba r22kinud oma kirest mootorrataste vastu? Ma sain selle kire Londonis, kui Trent viis mind 6htuti rongijaamast rattaga koju. Aga nyyd kujutage veel ette kuidas s6idetakse Kreekas - yks suur kiiruse yletamine. Paul hoidis ennast siiski tagasi, sest Maarja kipud kartma...algul. Siis taipas vist temagi kui hea asjaga tegemist on:)

Nyyd tuleb halb osa. Olete vist harjunud juba 100% positiivsusega. Kuid nagu ma juba kirjutasin kirjas Mariele, ka siin on halbu hetki. Mu muljed olid selle kirja kirjutamise hetkel v2rsked, seep2rast v2ltimaks m2lu pettusi, kopeerin ma osa sellest:
"T2na istusid minu vastas metroos kaks naist (nad polnud kreeklased, pigem albaanlased v6i midagi sinnapoole) ega lasknud mul rahulikult olla. Norisid ja ahvisid j2rgi igat mu teist liigutust, isegi mu haigutamine j2i neile ette. Nad vaatasid mind ylbe n2oga ja otsisid p6hjust tyliks. V2ike vale liigutus v6i pilk ja ma oleks vist peksa saanud, aus6na. Siin on raske, usu mind. Meeste pealetykkivust saab veel v2lja kannatada, aga naiste kadedus tapab, eriti kui see on agressiivne, nagu see oli t2na. Sellised asjad rikkuvad tuju. T6siselt."

6nneks ei v2ljunud need daamid meiega samas peatuses ja me saime neist lahti. L2ksime Lefteri t88 juurde v6tit 2ra tooma ja klaarisime 2ra 'pereprobleemid' klaasike sangria taga.

Mis puutub kohalikesse hindadesse, siis ma v2idaks, et Stavros pingutas yles, kui v2itis jaanuarikuus Eestis viibides, et meil on suhteliselt samad hinnad, mis Kreekas. Haha.
Illustreerin oma v2idet m6ne n2itega:
Tegime mulle reedel passipildid, 4 tk - 7 eurot.
N2dalane yhistranspordipilet - 10 eurot.
P22se klubisse (mille eest me muidugi isegi ei maksnud) - 10 v6i rohkem eurot.

Reedel k2isime me ka supermarketis toitu ostmas. Meil l2ks 2ra yle 14 euro, kuid ma pean seda raha tuulde visatuks, sest me ei s88 peaaegu yldse kodus ja kogu see kraam lihtsalt seisab kylmkappis.

Nyyd j6udsime l2bi vahepalade 6htu juurde. P2rast k6iki r2ndamisi Akropolisele, m88da Ateena kesklinna, sadamasse ja mujalegi, p2rast t88vestlust ja arvete klaarimist meie host'iga....olime me surmv2sinud, eriti Maarja, sest misiganes jalatseid ta ka ei kannaks, on tal jalad t2is SUURi vesiville(valus).
Maarja vahetas juba riided 2ra ja t6mbas teki peale kui mu ajus toimub v2ike muudatus ja ma hakkasin n6udma PIDU. Lefti oli poolt, nyyd j2i ainult uinuv s6branna ymber veenda. See oli raske, ma kasutasin k6iki keeli ja palumisviise, mis oskasin, ning mul 6nnestus!
Muidugi oleksin saanud minna ka temata, kuid just eelmisel 88sel ma seda tegingi. (2rkasin yles sellest, kui Lefti tuli nelja paiku koju, kuid siia ta ei j22nud, ma kuulsin kuidas ta peagi autoga lahkus. Kirjutasin talle selle peale s6numi "u're a night animal"(mis on muidugi t6si). Ta kutsus kaasa ja nii ma ajasingi ennast nelja paikust voodist v2lja ja s6itsin temaga peole:)) Maarja magas.)

Pidu oli hea. Lefti v2itis, et see oli meie t88. K6ik rahvas, eriti mehed, vaatasid meid nagu alati. Eks ma provotseerisime neid ka parajalt. Ytleme nii, et k2itusime nii, nagu iga kreeka naine ei k2ituks. Mingi hetk kurnasid mind need pilgud 2ra ja me l2ksime koju.

See oligi meie eilne p2ev.

T2na loodan randa saada. Aga nad magavad j2lle ikka veeeeeeeel. Appi ma ei suuda hommikuti siin yksi lakke vahtida:D

p.s. unustasin mainida, et me k2isime eile 88sel veel yhel m2el vaadet kaemas. 2ge, helendav sipelgapesa.