teisipäev, september 28, 2004

[28. september]

Mul pole midagi öelda. Ma hääbun vähehaaval...temata.

Ja unenägu ei tahagi tulla. Ma ei näe üldse enam unenägusid:/

(väljavõte vanast päevikust)

esmaspäev, september 27, 2004

[27. september]

Kas pärast kokkusaamist lakkas
hull igatsus ehk hõõgumast?
Oh paraku, nüüd alles hakkas
kirg põletama tütarlast!
Hing aina nukrutseb ja uhkab,
täis lootusetut leina kihkab
ta põues tume tulelõõm.
Kus on Tatjana elurõõm?


A.Puškin "Evgeni Onegin"

Selles romaanis on Tatjana nagu tema kunagi ja mina praegu, kuid päriselus oli kõik vististi teisiti, seda tõestab ka Tatjana päevik.
Loodan aga, et see südamerõõm ei ihaldanud samad sihti - kättemaksu, vais oli selline õrn ja hell nagu raamatus.
Uneaeg!

Btw, ma ei näinudki unenägu eile:/ Ootan endiselt.

(väljavõte vanast päevikust)

laupäev, september 25, 2004

[25. september]

Käisin õhtul Tallinnas. Mäger kutsus.
Tegelikult tahtsin näha G-it. Ta oli piisavalt külm ega tegelikult tahtnudki mind näha.
Saime kokku Tallinna Reaalkooli juures. Ta lõpetas selle aasta tagasi.
Ta oli seitsmendas taevas oma uuest suhest. Rääkis kui SUPER ta uus naine on. See informatsioon võttis sõnad suust. Mu viimane lootus oli kadunud. Muidugi ma lootsin, et ta luiskas hiljuti saadetus sõnumis oma eluarmastusest. Aga näe...
Teadmine, et tegu on tõe mitte üritamisega äratada minus armukadedust, tegi veelgi rohkem liiga.
Ma ei julgenud teda kallistada. Ta tundus korraga nii võõras. Rääkimata sellest, et öelda, mida ma tunnen.
Kui halb on mula olla...jubedalt halb ikka.
Me saame tagasi kõik, mis me oleme andnud/teinud. Minu kord kogeda kõike seda sama, mida tema kannatas kunagi mu pärast.

Ma olin täna nõrk ja hoidsin suu kinni. Ma ootan aasta ja loodan, et see on piisav aega selleks, et see jube unenägu oleks läinud.
Ma unistan, tead millest? Et näha teda unes, sest uned on nii reaalsed. Ma oleksin saanud näiteks kallistada teda või sasistada taas ta juukseid, näha ta armsat ning kohati tobedat naeratust.
G. on see, keda ma õigel ajal ei märganud ja oskasin hinnata alles siis, kui ilma jäin.
Mul on häbi.

(väljavõte vanast päevikust)

reede, august 13, 2004

[13. august] reede

...ja kõik paistab järjekordselt rappa minevat. R-iga on midagi lahti, see ajab Mind täiesti hulluks. Mu käitumine ei kõlba talle: enamik mu naljadest on solvavad või lihtsalt tobedad. Ma teen pidevalt midagi valesti ja ta tõstab häält. Iga pisemgi eksimus minu poolt ajab teda vinguma.
Ta ei tunne mingit huvi mu vastu. Varem ei suutnud ta ühtegi ööd maha saata ilma et saaksin jälle teada kui väga mind igatsetakse. Nüüd aga kogus terve päev kodus tolmu.
Teda ei huvita üldse mu rahulolematus või protesteerimine. Tühine palve lisada filmile subtiitrid üldsegi ei huvitanud teda. Vaatame aga nii, et Tanja ei saa midagi aru:)
Ma üritan hoida oma tuju üleval ja mitte kurvastada. Ju siis see "plika seal kõrgel", nagu mu kohta esimesel kohtumisel mõeldi, on nüüdseks kusagil allpool, tähtsusetul kohal. Võimalus jääb, et ma olen lihtsalt igav ja tüütu:)
Igaljuhul ei oska ma meeste mõtteid lugeda ja ei mõista seda olukorda...ega vist tahakski. Ööd.

(väljavõte vanast päevikust)