pühapäev, detsember 31, 2006

Täpselt aasta tagasi lasi mu ema panna mul kirja oma uue aasta soovid. Tol korral mahtusid kõik need soovid ühele paberile, mis omakorda mahtus väiksesse karbikesse.
Ja seal minu Tartu kodus, minu toa riidekapi kõige kõrgemalt riiulil see karbike aasta otsa seisiski.

Nüüd oli õige aeg seda lahti teha. Endal oli huvitav lugeda, mis mulle aasta eest kõige tähtsam oli... ja mis tõepoolest täide läks.

laupäev, detsember 30, 2006

[30. detsember]

Ta uskus inglitesse, oma isikliku inglisse...ja kirjutas talle, alati märkides aadressiks:

Ingel Armas
Taevane nõlv
Pilve 5
Paradiis.



P.S. Katariina luuletust kirikus lugedes, tema ise valges kirstus...valus.

neljapäev, detsember 28, 2006

[28. detsember] Tartu-tartu-Tartu!!!

Juba 5. päev Tartus. Tohutu puhkus, lausa uskumatu. Istun päevad otsa tugitoolis, vahetan telekanaleid ja mõtlen, mida võiks järgmisena süüa:)

teisipäev, detsember 26, 2006


Eile oli ilus õhtu. Sain Margusega kokku. Seda juhtub üldiselt kaks korda aastas: talve- ja sügivaheajal, siis kui ta tuleb Uppsalast koju, Tartu.
Loosi läks Wilde, see oli endiselt hea. Meid teenindas keskeas kelner Kaupo ja ta oli viimase peal, kinkis mulle kingikotikese täis piparkooke:)

Siis me seisime veel veidi keset Annelinna tühjust ja kuulasime Marguse soetatud uut vene muusika CD-t(Ma polnud sellist varem kuulnudki). Ta oli varemgi pakkunud mulle nalja oma huviga vene muusika vastu, kuid nüüd avastab ta seda iseseisvalt, ostab Riias plaate kokku:) Sest ta on armunud lätlannasse, kes õpib Peterburis... see annab vist julgust juurde:)

esmaspäev, detsember 25, 2006

[25. detsember] EI !


Kristi Kaarenperk

Tere!

Suure kurbusega teatame, et laupäeval hukkus rängas liiklusõnnetuses meie
alati päikeseline ja särav Katariina Reinoja
.
Katat ei ole enam meie hulgas, ilus mälestus temast jääb meie hinge elama...

Kristi ja Lea
BMA



Ma lugesin seda Delfi uudist eile hommikul mugavalt diivani peal. Ta osutas mu tähelepanu naise vanusele ja nimele. Mõtlesin, et ma tunnen ühte Katariinat, aga ega see ometi tema ei saanud, mingi teine, kindlasti keegi teine.
Me käisime Katariinaga kuu aega tagasi Riias, Samsungi koolitusel. Ta oli ka tol korral roolis. Viimati nägime jällegi töö asjus Ülemiste keskuses. Ja nüüd ta sõitis Valgast lätlaste poolt saadetud jõulukingitus ära tooma: uus tööauto. Nii uskumatu, niii u s k u m a t u, et ta on läinud. Ma ei uskunud, ikka veel. Helistasin ta telefoninumbril, see oli "hetkel hõivatud". Siis helistati tagasi. Näed, mu telefonil oli taas kiri "Katariina BMA". Näed, ehk..ei... isa. Rääkisime väga kaua. Rääkisime Katast ja temast ja temast ja ärasaatmisest. Nii kurb...nii nii kurb.

"Опустела без тебя Земля…
Как мне несколько часов прожить?
Так же падает в садах листва,
И куда-то всё спешат такси…
Только пусто на Земле одной
Без тебя, а ты…
Ты летишь, и тебе
Дарят звёзды
Свою нежность…

Опустела без тебя Земля…
Если можешь, прилетай скорей…"

esmaspäev, detsember 18, 2006

[18. detsember] "Ununenud jõululaul"

Tallinna Gospelkoori kontsert Kaarli kirikus. Joonas tuli ka:)



pühapäev, detsember 17, 2006

[17. detsember] lumekuningannad

Tanja nägi täna poes kunstlund. Aju hakkas kohe produtseerima ideid ja juba oli ta šabloonide ja kahe sprey'ga kodus.
Kaks, sest minu elu siin ühiselamus koos Karinaga on justkui perekonnamudel: teisega peab arvestama, leppima jne(sellest peaks kunagi pikemalt kirjutama).
Ühesõnaga pidi Karina poolelioleva armastusromaani (öka) kõrvale panema ja Tanjaga kaasa lööma.
Meie kodu on nüüd eriline. Meil on kunstlik, aga siiski talv:D

laupäev, detsember 16, 2006

Looks korra oma käekotis? Vaadates sisu võiks öelda, et see on mingi "ellujäämismängu komplekt":
särk...
sall...
kosmeetikakott...
3 "Häid püha.VIVA!" kirjaga stressipalli
, mis sobisid suurepäraselt tööl žangleerimiseks, lõin aja surnuks...
tänane Postimees ja Ristik, mis teenisid sama eesmärki nagu pallidki...
sukad ... milleks, kui tohib küsida?:)
rahakott... mis ei tähenda muidugi, et raha oleks selle sees, ikka mõnuga mööda kogu kotti laili...
Carla Fracci uue parfüümi 'medea' tester - väga hea lõhn: mu lemmik lychee on ka sees...
digikas - selle annan endale andeks...
kätekreem...
ning lõpetuseks ripsmetušš, Evita Peroni klamber, Snoopy huuleläige ja MACi põsepuna põhjas - milleks siis, kui tohib küsida, eelpool mainitud kosmeetikakott?:)
Lähme edasi.

teisipäev, detsember 12, 2006

[12. detsember] mina = ise

Ma tahaks olla mina ise, olla see, kes olen ja tunda nii, nagu tunnen ning käituda vastavalt oma mõtetele... Aga nõnda ei tuleks justkui midagi head välja.

X on tõbine, eile õhtul torkas pähe idee saata talle midagi, nõnda korraks kaugelt puudutada teda, rohkemaks ei ole aega. Need internetist tellitavad puuviljakorvid polnud head. See kõik on liiga eriline, nii pidi olema ka saadetise sisu. Õnneks on Tallinnas Stockmann ja seega ainuke koht, kus saab mu lemmikuid Lychee'd. Sinna juurde veel muudki imelikku-eksootilist ja natukene traditsioonilist. Ma ei tea ju tema maitset, veel. Sobiv puidust taldrik lipsas ka näppude vahele ja juba oli mu teine jalg "Priit Press & Lilled" poes. Nii, pakivad ära, viivad ära, tore, ma võin nüüd rahuliku südamega füüsika ja matemaatilise analüüsi kallale asuda.

esmaspäev, detsember 11, 2006

[11. detsember] luule

Kaks inimest, kirjandusest:
- Tema proosa on parem kui luule, kindel see.
- Teet, s5ber siin, arvas et võib-olla lihtsalt on nagu muusikaga - m5nel on kuulmine.

pühapäev, detsember 10, 2006

[9. detsember] ja veel üks õhtu restoranis "Maikrahv", tööl.

Ettekandja kokkale, nähes, et viimane paneb usinalt taldrikule suure toiduportsu: "Kuule, ära pane nii palju, põder läheb laevaga põhja!"

neljapäev, detsember 07, 2006

Heiti Kender, "Lend"


"Ma ei ole halb mees, pigem olen hea mees. Aga kire jaotamine on raske. Jaa, sest lendamine on mu kirg, mu salaunistus. Ma pean saama lennata. Ma tahan igal öösel näha unes lendamist. Hõljuda kõrgelt ja kergelt. "

Heiti Kender, "Lend"
Hea Karjane, 2002.



Esiteks märgiks ära originaalse alguse: "Neile, kes tahavad teada, kuidas see kõik lõpeb: Surusin mehel kätt ja kallistasin kõvasti oma tüdrukut." Pärast neid ridu ei olegi enam soovi otsida üles viimane lehekülg ja uurida seda: autor tabas su mõtted ära:) Vähemalt minu omad, sest ma alustan iga raamatu lugemist viimasest lehest ja alles siis(kindlasti) tuleb esimene ja kõik järgnevad.


/.../"Lend" on arenguromaan, kus ei saada tegijaks, vaid õppijaks ja kogejaks./.../(P.Kruus)


Mõned lõigud sellest raamatust:

"/.../Sel ajal kui ma ütlesin talle, kes ma olen ja et me võiks näiteks, kui ta tahab, minna kuhugi kohvikusse juttu ajama või aega veetma vaatas ta tersaelt mu huuli./.../Kui ma olin lõpetanud ja oma täpselt parajad huuled kokku panin, suunas ta oma pilgu mu silmadele ning ütles vaid ühe sõna - "jah". Jah? Ma tulen tundrast raske saagiga, mu koerad külmusid ära, mu kompass läks katki ja lumetorm tahtis viimase sooja kehast viia, ma tulin läbi tuisu, vedades enda järel raske kelku tema jurtani, ning kui ma siis väsinult ta ette põrandale vajun, küsib ta, kas tee oli raske, ja ma vastan talle lakooniliselt "jaa". Mul ei olnud küll surnud koeri, aga mul oli sama raske teekond."

"Tänaval käies on inimesed nagu magnetid. Just sama poolusega magnetid. Samad poolused on need, mis tõukuvad, vastaspoolused on need, mis tõmbuvad. Tänaval kõndivad inimesed on kõik sama poolusega./.../Armunud on vastaspoolustega. Armastajad on vastaspoolustega."

"Ma pean püüdma uuesti magama jääda. Loen lambaid, et magama jääda. Kui see ei aita, siis pügan terve karja ära, ketran villa lõngaks ja hakkan kuduma. See paneb kohe kindlasti magama."

"/.../Ma tean, mis on ta eesnimi. Perekonnanime ei tea, sest ma pole kunagi küsinud. Ka praegu pole selleks õige aeg. Nimed, milleks üldse praegu nimed. Naine, sa oled õige. Jee. Ja nii edasi, kuni selle kõrvutilamamiseni.
Siis hakkab teine mängi või siis esimese mängu teine osa alapealkirjaga "kiirelt-riide-tsau-koju-mida-kuradit-ma-nüüd-tegin?"."

"Ennast oleks huvitav vaadata. Tõusen voodist ja lähen vannituppa peegli ette. Panen silmad kinni ja tule põlema. Ootan, kuni silmad veidi harjuvad ja ajan nad pilukile nin siis aeglaselt lahti. Palun, kogu teie kehast väljas kogemus. Seisab öösel kell neli teie alasti keha ja naeratab teile. Lehvitame. Teise käega. Naeratame laiemalt. Tuleme peeglile lähemale ja vaatame teraselt oma hambaid. Katkume kulmukarvu. Otsime punne, mida pigistada. Lõpetame selle suu laial irvitamise ja laseme lehvitava käe ka alla. Aitab lollustest. Kui naabrid teada saaks, müüks nad oma korterid maha ja koliks linnast ära."

"Kohvilõhna peale ärkamine on üks magusamaid. Veel magusam on ärgata seksi peale, aga kohvi peale ärkamine on kohe üks magususelt järgmisi."

"Vaatan ennast peeglist.Mees, kes mulle vastu vaatab on prajalt toreda kehaehitusega. Ma tegelesin kooli ajal veidi raskuste tõstmisega ja see jättis noorele arenevale kehale oma jälje. Ilmselt ei pea na enam kunagi spordiga tegelema, sest ma näen okei välja ning milleks asju viimase vindi peale keerata. Ma olen elav inimene, eriline enda olemises, ning astatistliselt küllalt suure tõenäosusega leidub siin ilmas inimene, kellele ma sellisena meeldin. Väga laisk ja vale mõtlemine."

"Punane värv sobib mulle. Punaseid sokke osisin ma end kunagi linnast siniseks. Lihtsalt ei ole punaseid sokke. Või kui on, siis sellised nailonist, mida nähes jalad juba kaugelt karjuma hakkavad, et ei, pole vaja, käime paljajalu./.../"