neljapäev, märts 02, 2006

I had a dream...

Just nimelt, eile öösel nägid ma und. Seda juhtub väga harva. Teised inimesed ütlevad selle peale, et ju ma lihtsalt ei mäleta nähtut. Aga ma ei usu neid.
Hakkas huvitama mis une sisu oli? Pilti ma enam muidugi ei mäleta, ega oska öelda mis värvi taevas mu unes oli. Siinkohal oli tähtis hoopis sisu. Ma nägin "Kolekeerulistmeest", või õigemini nägin unes, et ma näen teda varsti. Segane? Minu jaoks ka. Ta helistas mulle ja ütles, et tuli jälle Eestisse. Ta oli Saksamaal vanematel külas (kuhu ta muideks varsti ka läheb), võtis nende auto ja sõitis siia. Ma olin meeldivalt imestunud. Samas mäletan kindlalt, et olin üllatavalt rahulik: ei hüppanud ega hüüdnud rõõmust. Võtsin seda pikem iseenesest mõistetavana.
Poole päevast käisin oma unenäoga peas kui armunud. Õhtul isegi helistasin talle. Ta ei võtnud telefoni (jälle) vastu. Poole tunni pärast helistas tagasi - rääkisime, naersime, arutasime minu plaane. Ühel päeval korraga näha teda heas unes ning lisaks veel kuulda ta häält oli liig mis liig. Tekkis tunne justkui olen armunud. Aga siiski mitte, armastan seda unenäo tegelast. Nad on erinevad.

Kommentaare ei ole: