One night the moon said to me, if love make you cry why dont you leave your lover. I looked back at moon and said would u ever leave your sky...

Helistasin R.-le täna õhtul, arvestades meie 8 tundi vahet. Oh imet, esimest korda ei suunatud mu kõne kohe kõneposti, vaid ma sain temaga ise rääkida. Harjusin juba voice maili-iga ära;) Aga ta oli lennujaamas muideks...JÄLLE. Alles 3-4 päeva tagasi lendas ta Mehhikosse ja nüüd oli Miami lennujaamas teel tagasi Dominikaani vabariiki. Ma ei mõista kuidas sellest kord villand ei saa... aga noh, töö vajab tegemist.

Igaljuhul sain ma teada vana ta on:) Ma ütlesin, et ei tea isegi kui vana ta on ja tahtsin järgmiseks öelda, et ei tahagi. Aga ta jõudis enne...väike võlu on kadunud.

Ja halb uudis on see, et ta peab märtsi lõpus olema Akapulkas, et siis ei mingit kevadvaheaega koos. Lähen siis Upssalasse või Windsori - igaljuhul Tartusse ma oma sünnipäevaks ei jää. ma usun.

tsau, lähen varsti pittu Mariiniga, ta õel on sünnipäev.