reede, detsember 09, 2005

Kuss, päälik räägib! (c) Madis Reeman ehk minu füüsika õpetaja.

...arvestustenädal möödub oluliste sündmusteta. Sain täna kaelast viimase töö, mis mul Londoni käimisest oli järele jäänud. Õpetajad teavad seda perioodi muidugi haigusena: tõin neile tõendi perearstilt, et põdesin viirust. Seda nippi soovitas mulle muideks klassijuhataja, et ei tasu selle reisivormiga ja õpetaja allkirjade kogumisega tegeleda, lihtsam ja loogilisem on haigeks jääda.
Halb uudis on aga see, et meil K-ga ei suju kuidagi üldse viimasel ajal. Ma saan aru, et tal on oma probleeme ja seepärast võib vahel äkkilisek muutuda, aga tema ütlused on saanud liiga teravateks viimasel ajal. Täna sööklas olles avastan järsku, et mata konsultatsioon on juba käimas ja hakkasin kiirelt klassi poole liikuma. Teel aga märkasin, et K. istub veel rahulikult laua taga ja diskuteerib millega üle. Tahtsin siis sõbralikult öelda, et kuule, tund käib. Mille peale sain siis midagi valdkonnast a la "ma tean seda ise ka, ja miks sina siis seal pole kui siin targutad". Nojah, inimesed lihtsalt ON erinevad. Ja minu viga on see, et ma muretsen teiste pärast liiga palju.
Aga ok, mis me ikka negatiivsest räägime. Räägime hoopis tänasest õhtust. Plaanis on Ekraan ja film PÖFF'i kavast "Maa ja tuhk" (Earth and Ashes)
Draama2004
Les Films du Lendemain, Afghan Film, France 3 Cinéma
Vana Dastagir ja tema lapselaps Yassin asuvad rännakule läbi kõrbekuiva Afgaani maastiku kaugesse orgu, kus töötab poisi isa. Dastagir peab oma pojale teada andma, et nende küla on pommirünnakuga hävitatud, ainsateks ellujäänuteks tema ja Yassin. Katkematult saadab vanameest mälestus hirmsast ööst, mil kogu tema perekond suri ning väike Yassin kurdiks jäi. Alateadlikult püüab ta kohtumist pojaga edasi lükata kartuses, et kohutavad uudised äratavad tolles viha ja kättemaksusoovi. Teeveerel autoküüti oodates pihib ta oma muresid kohalikule sillavahile, lahkele poodnikule ja salapärasele naisele, kes samuti teel. Kõik nad on ohvrid selles sõjas, mis kusagil väljaspool ekraani ikka veel kestab. Selline lugu.

Kommentaare ei ole: