[29. aprill]

Tartu, minu kodu.

Täna kadus viis päeva kestnud päikeseline ilm ära, ilmselt küll ainult ajutiselt, sellegipoolest sündmus, mis tegi tuju nukramaks. Samas, ka see tänane tuul oli muide talutav, sest ma olen viimaseid päevi Eestis: suhtumine siin toimuvasse on muutunud, justkui võõras maa, küll ainult natuke võõras. Mind rõõmustab võõras ma kui selline. (Mis oleks muidud võib-olla halb märk, aga ei pea seda olema.) "Kafka" tuju peal.

Õhtul oli jälle lõbus aeg saabunud: läksime Mariega jalutama ning maandusime "Suudlevates tudengites". Mõtlesin kutsuda ka Heiti kampa, aga ta oli juba mugavalt kodus tagasi, valmistas parasjagu õhtusööki. Aga ega meil sellepärast igavam polnud, kõrvallauas istus Martin Parmas;)