tubli päev

Tere! Mina olengi see tubli tütarlaps Tanja, kes käis täna K Õ I K I D E S praktikumited ja loengutes.
Hetkel on käimas viimane, piin ja vaev "informaatika" nime all. Istun ja mõtlen: kas minna ära või minna ära. Aga paraku on laiskus suur ja nii ma istungi siin juba tund ja 16 minutit. Kuulan muusikat, vaatan kuidas Joonas siin kõrval joonestab, räägin Anniga, mõtlen oma hingeelule.
Olen täna terve päev mõelnud sellele, kas olen õnnelik, ja kui olen, siis kas väga õnnelik või pisut. Ja üleüldse, kuidas saaks õnne mõõta? Kas see on ehk võrdväärne keskmise päevase naeratuste arvuga? Samas, iga inimese puhul see ei kehti. Näiteks Heiki naeratab väga harva, aga see-eest on nendel hetkel palju suurem väärtus.
Seega naeratus pole näitaja. Mis siis on?
Joonas pakkus, et õnne saab kontrollida nõnda, et paned inimesele peegli näo ette ja kui ta naeratab, siis on tegu õnneliku isendiga. Aga mis siis kui see on pigem hüsteeriline naer, mida kutsus esile oma äramagatud näo pilt?:) Nii, see ei kõlba ka. Ideid?