teisipäev, veebruar 20, 2007

minu põnev vastlapäev

Aga sina, sina tahtsid ka vastlaid, nagu kõigil teistelgi. Kuklid ja kelgutamine ja punased põsed ning külm nina. Nagu kõigil teistel. Sõidad bussis ja kuulad ahnelt, neid võõraid tütarlapsi sõpradele helistamas, et ikka tuleks suurem kamp liugu laskma. Sa tahaksid ka, aga sinu telefon vaikib. Ning tema oma on hoopiski väljas. Ja siis sa kuulad kuidas teised kurdavad vastlakuklite üledoosi peale. Aga sina tahaksid ka, et oleks lausa paha, kuid nii hea olla.
Ning järjekordselt jääd lootma järgmise aasta peale. Ehk tuleb parem.
Kuid kummelitee, see aitab. Ja suhkur selle sees teeb elu pisut magusamaks.
Elagu!


U knew how to bring me up, u always did.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

vastlapaev is over-rated anyway

mk ütles ...

Δεν ξερω τι να σου πω τωρα, ξερεις, εδο ειναι δυσκολο χωρις εσενα, σαν ειμαι μονι μου, κατι λειπει.. ΕΣΥ!

Kärt Rebane ütles ...

Oh, kallis Tanja, sinul ei tulegi sel aastal ju seda vastlapäeva.