pühapäev, aprill 10, 2005

lisan siia ka enda tehtud retsensiooni samast raamatust:
"Ei ahne ega isetu - küll on inimeste ilmas keeruline seal kahe äärmuse vahel laveerida"

Kati Murutar, “Puugid kuubis”
Kirasjastus Vastus, 2004.


Kati Murutar: 1992. aastal ilmunud skandaalne raamat paljastavate intiimelu saladustega, 1998. aastal plahvatanud skandaal seoses autori süüdistusega vabameelsuses usumehe ja abilinnapea pihta, 2002. ajakirjas “Kroonika” ilmunud alastipildid, skandaalsed telesaated ning palju artikleid erinevatel teemadel alates seksist lõpetades puskariga. Samas abikaasa ja nelja lapse ema. Mis tundeid tekitab?

Iga hinna eest massidega manipuleerimine tiraaži suurendamiseks jätab minu jaoks kirjanikust odava mulje. Mõtetega läbi lüüa ei suuda – skandaalidega ikka saab. Raamat on kergesti loetav tänu sellele, et autor on unustanud öeldise olemasolust. Tekst on osavalt sisustatud parasiitväljenditega nagu uh, nii armas, mis muud, mida iganes. Samas koidab nii mõneski kohas, et autoril on tegelikult olemas lai silmaring ja varuks head näited. Leidsin isegi ei rohkem ega vähem kui viis tsitaati. Mis võib-olla polegi nii paha tänapäeva eesti ilukirjanduse kohta.

Siiski, teema ja probleemile lähenemine on vägagi omapärased ja kaasahaarvad: olukord maakeral tuhandete aastate pärast ei ole siiani Eestis pannud kedagi tõsiselt võetava raamatu kirjutamiseks. Mõtted tulevikust pigem masendavad kui motiveerivad inimesi. Selles tulevikuvisioonis on suureks saavutuseks kõrge tõepära, sest Murutari konsulteerisid tuntud loodusteadlased.

Raamatu tegevus toimub Eesti praeguse asukoha piirkonnas pärast globaalset loodukatastroofi, mil põhjaravhas kannatab veeuputuste käes ja Ameerika on sootuks kadunud maailma pildilt. Ulmeromaani peategelane töötab keskonna probleemidega tegelevas baasis, mis toob sündmustiku veelgi lähemale tulevikumuredele, kuna inikonna säilimine sõltub just nimelt loodushoiu suutlikkusest. Raamat näitab, et noateral pareerivas ühiskonnas muteeruvad mitte ainult inimesed, vaid ka nende käitumine ja omavahelised suhted.

Kati Murutar on andekas kirjutaja, kuid antud teoses jäi ta oma oskuste demonstreerimisega liiga kitsiks. “Puugid kuubis” on kerge, paradoksaalne, seiklusrohke, inimese ja looduse suhet väärtustav ning mahlakas eesti keeles kirjutatud raamat, mis jääb ajaviiteromaani ja ilukirjandusliku teose vahepeale.

Kommentaare ei ole: