Kell on hiline ja peaks voodisse minema, aga nagu õige slaavlaste kodus ikka, on korter rahvast mõnudalt täis ja lärmi tase ka vastav:) Ema küpsetab juba neljandat kooki köögis.
Ma käisin täna ortopeedi juures. Arst ütles, et mul on õõspöid ja et ma pean nüüd elu lõpuni kandma spetsiaalseid taldasid jalatsites. "Änks". Samas on see variant parem kui probleemi ignoreerimise tulemusena tekkivad hädad, millest ta mulle põhjalikult rääkis.
Koolis läks ka sujuvalt, kuigi tunnid venisid maru aeglaselt ja kuidagi raske oli õppida, tõsiselt käis üle jõu. Mu tähelepanu on vist ka mujale suunatud - jälgin inimesi, üritan neid meelde jätta, et võõral maal oleks hinges soe. Ma kujutan ette, et mul on tegelikult vähe sõpru, sest kiputakse solvuma mu sõnade ja tegude peale, kuna lihtsalt ei mõisteta mind. Samas, ma ei kahetse oma olemust, sest tähtis on, et mina hoolin nendest ja hindan kõiki, olgu nad pahased või siis mitte mu peale. Kersti solvus ka ühe eelneva postituse illustratsiooni peale, kuigi see polnud üldse halvaga mõeldud. Mina nägin selles pildis midagi erakordset: loomulik, vaba oleks + veider naljakas nägu, mida ta just ei tee väga sagali. Ehk siis midagi erakordset ja isiklikku. Õnneks, kui ma oma nägemuse talle ära seletasin muutus ta tuju paremaks.
...Pole ammu kuulnud midagi Raf.-st, ootan nii teokirja kui meili, aga kumbki ei taha vist kohale tulla. Sta.-st ei taha mõeldagi. Ta on ikka päris mööda mees.